II teema: Õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana

II teema ülesanne

Eellugu... 

Tahaksin oma kodutööle pealkirja panna, aga ei oska kuidagi sõnastada...

Mida ma siis kavatsen kodutööna ette võtta? 
Võrrelda omavahel midagi, mis on mulle hästi tuttav ja midagi, mis on nagu tuttav ja ei ole ka. 
See miski, mis on mulle hästi tuttav, on Moodle õpikeskkond. Olen seda kasutanud kauem kui viis aastat. 
Aga see miski, mis on mulle tuttav ja nagu pole ka on Facebook. Me kõik tunneme seda keskkonda kui kohta, kus suhelda, jagada fotosid, laikida jne... Ei ole just igapäevane, et õppetööd Facebook'is läbi viiakse. 

Veel samm tagasi... 

26. septembril osalesin BeSt ja VANKeR projektide lõpuseminaril, kus anti ülevaade, mida kõike on aastatel 2008-2013 nimetatud projektide raames ära tehtud. Selgus, et Tartu Kunstikooli õpetajad on paigutanud terve rea e-kursusi Facebook'i. See ühelt poolt tundus ahvatlev kuid teisalt tekitas mitmeid küsimusi: kui efektiivne see on? kas õpilased ikka tõesti õpivad seal keskkonnas? kuidas õppetöö on korraldatud? jne. Kuid ettekande põhjal tekkis mul huvi ja vajadus nendele, tekkinud küsimustele vastus saada. Nii saingi loa piiluda kursusi keskkonnas, kus tavainimene käib hoopis teistsuguseid "asju" ajamas. 

Võrdlen siis... 

Moodlest... 

Moodle on õpikeskkond, mis on eestis kasutuses olnud aastaid ja kuhu on loodud tuhandeid kursusi. Kasutajateks on nii üli-, kutse- kui ka üldhariduskoolid. Üha enam satub mulle klassi õpilasi, kes juba tunnevad Moodle'it. 
Tegemist on keskkonnaga, mis on õpetaja kui kursuse läbiviija jaoks suhteliselt lihtne ja paljusid võimalusi pakkuv. Lihtsaks muudab Moodle'i ehk see, et kursus omab juba teatud struktuuri, kuhu saab üles laadida nii konspekte, esitlusi, videosid, lisada teste, küsimustikke, foorumeid, sõnastikke, samuti HotPotatoes teste. Pakutakse ka rühmatöö-tööriista. Moodle'is on võimalus läbida kursust samaaegselt erinevate gruppidega ka nii, et nad üksteist ei näe. 
Muuta saab kursuse väljanägemist, kuid mitte lõputult. Põhjad on ette antud. Ühtpidi selline kindel struktuur on plussiks, kuna õpetajal on lihtne seda õppematerjalidega jm täita. Samas leian, et selline etteantud struktuur võib ka keskkonna miinuseks olla, sest mõningal juhul peaks kursuse ülesehitus olema teistsugune. Moodle'i n-ö "köögipoolt" ma veel nii hästi ei tunne (veidi sai näha õpihaldussüsteemide kursuse raames). Selletõttu ei oska midagi konkreetset välja tuua koskkonna haldamise kohta. Räpina Aianduskoolis on kasutuses HITSA hallatav Moodle. 

Facebookist... 

E-kursused, mida mul õnnestus "piiluda", on üles ehitatud kinniste gruppidena. Plussiks see, et keskkond on jätkuvalt atraktiivne just noortele. Probleeme ei tohiks tekkida kasutajaks registreerimisega, failide üleslaadimisega, tööde kommenteerimisega, sest see kõik on õppuritele enamjaolt tuttav. Õpetaja- ja õpilastepoolsed kodutööd on esitatud enamasti failidena, fotoalbumitena jmt. 
Plussiks pean just fakti, et keskkond on õppuritele tuttav ja igapäevaselt kasutatav. Miinuseks see, et puudub konkreetne ülesehitus - teemad tulevad järjest ja kui on soovi mõnda varemast õppematerjali või kellegi vastust uuesti üle vaadata, siis tuleb muudkui kerida, kerida, kerida kuni oled päral. 
Esialgsel pilgul tundub, et Facebooki saab kasutada eelkõige kombineeritud õppe korral, või siis kursuste puhul, kus õpitud teadmisi esitatakse vaid iseseisvate töödena.  Moodle'is saan teadmisi kontrollida näiteks etteantud ajal avanevate testide abil. Facebookis sellist võimalust ei märganud. Pigem tuleks test mujale üles laadida ja kursusele linkida. 
Põhjalikuma analüüsi Facebooki õpikeskkonnana kasutamise kohta saan teha siis kui olen ise midagi taolist läbi teinud. Hetkel huvi on täitsa olemas...