Kuna pool õpikeskkondade ja õpivõrgustike kursusest on läbitud, siis vaatasin üle ka õpilepingu, mis sai koostatud kursuse alguses.
Teema. Mida soovin õppida? Mis valdkond?
Soovin õppida tundma ja kasutama õppetöös erinevaid (personaalselt ja/või grupiviisiliselt kasutatavaid) õpikeskkondi, vahendeid ja tehnoloogiaid. Samuti huvitab kasutatatavate tehnoloogiate, vahendite, õpikeskkondade mõju õpitulemustele.
Eesmärgid. Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
Erinevate õpikeskkondade, vahendite ja tehnoloogiate tundmine võimaldab mul edaspidiselt neis paremini orienteeruda ning oma töös (õpetajana, kolleegina, nõustajana) kasutada. Leida vastus küsimusele: "Kuidas muuta õppetöö õpilase jaoks huvitavamaks?".
Strateegiad. Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?
Uurin õpikeskkondi, vahendeid, tehnoloogiaid ja nende kasutamist käsitlevaid eesti- ja võõrkeelseid materjale, arvamusi ja tagasisidet. Katsetan ja analüüsin, reflekteerin, tutvun kaasõppijate uuringutega. Püüan kaaslaste poolt katsetatut võimalusel ja/või vajadusel ise oma töös kasutada.
Vahendid/ressursid. Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?
Kasutan eesmärkide saavutamiseks õpikeskkondi, vahendeid ja tehnoloogiaid käsitlevaid materjale nii veebis kui ka trükis. Eesmärkide saavutamiseks katsetan ise ning tutvun kursusekaaslaste tegevustega selles valdkonnas.
Hindamine. Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?
Eesmärk on saavutatud kui rakendan oma töös erinevaid õpikeskkondi, vahendeid, tehnoloogiaid valides neid õppija vajadustest ning võimalustest lähtuvalt. Kujundan seisukohad kasutatud õpikeskkondade, vahendite ja tehnoloogiate kohta, mida kaaslastega jagada. Õpilaste õpitulemused on paranenud ning osalemine õppes aktiivne.
Reflektsioon. Mis on minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida pean järgmisena tegema?
Ajaplaneermine! Õppimine ja täiskoormusel töötamine samaaegselt on loonud olukorra, kus kipun mõnigal juhul kodutöid lihtsalt ära tegema, pikemalt sisusse mõtlemata. Ajamahukas on ka n-ö asjalike materjalide otismine-leidmine. Vahel tunduvad tähtajad olulisemad, kui töö sisu.
Thursday 31 October 2013
IV teema: Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine
IV teema ülesanne
Katseta ja kirjelda kogemusi
Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiate hulka loetakse mitmeid eritüüpi vahendeid:
1. vookogud ja personaalsed avalehed (nt iGoogle - töö esitamise ajal juba minevik, Netvibes, FeedDemon, FeedReader) - võimaldavad jälgida uudiseid jm;
2. ühisjärjehoidjad (nt Delicious, Diigo, Zootool, Charting) - võimaldavad jagada linke;
3. mikroblogid (nt Twitter) - võimaldavad edastada lühisõnumeid, samuti jagada linke),
4. kirjandusallikate jagamise vahendid (nt Mendeley, CiteULike),
5. märkmete ja veebiklippide vahendid (nt Evernote, Pocket) - võimaldab nt veebilehe ekraanipildile märkmeid lisada,
6. veebikonverentsi vahendid (nt Skype, Google Hangout, Facetime),
7. widgetid ehk vidinad (nt Koolielu, Google Gadgets) - võimaldavad valida erinevaid vidinaid ja vistutada neid oma kodulehele,
8. muud vahendid (paper.li, Scoop.it, Doodle, ifttt).
Õpikeskkondade standarditeks loetakse e-õppe spetsiifilisi vahendeid, mis on enamasti seotud õppematerjalide koostamisega, nt WebCT, hilisem Blackboard, mis oli kasutuses Eesti e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluvates kõrgkoolides; Moodle.
Tehnoloogiatest olen varem kasutanud Skype'i ja Google Hangoutsi. Tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik suhelda nii ühe isikuga kui ka suurema grupiga. Lisaks helile ja tekstile on võimalik kasutada ka n-ö pilti. Suhtlus toimub online'is. Tuttav on Doodle, mille abil saab nt välja selgitada grupile sobilikku koosolekuaega. Vookogudest olen magistriõpingute ja ühe varasema täienduskoolituskursuse raames kokku puutunud EduFeedriga. See koondab infot kursusel osalejate tegevuste kohta. Info hangitakse blogidest. Vidinatest on tuttav Koolielu.
Vaatasin läbi suurema osa väljapakutud tehnoloogiatest, mis ei olnud mulle tuttavad. Siinkohal toon välja vahendi Evernote -> Skitch.
Selle abil saab teha ekraanipildi ning lisada mitmesuguseid märkmeid ja tähiseid märkide ning tekstide näol (vt joonis 1). Esmakatsetuse järel arvan, et võiksin kasutaksin eelkõige juhul, kui on tarvis selgitada nt mõne kasutajakonto loomist, viidata, selgitada jne. Alternatiivina töötab ka variant PrintScreen + Paint või mõni muu lihtne pilditöötlusprogramm. Skitch tuleb alla laadida.
Joonis 1. Skitchi abil "toimetatud" veebileht.
Pocket võimaldab salvestada n-ö taskusse huvipakkuvaid veebilehti ja neid hiljem avada. Ma ei näe siin suur erinevust lihtsa veebilehele bookmarki lisamisel, mida pakuvad kõik brauserid. Pocket tuleb brauserile lisada.
Kasutatud materjalid
Põldoja, H. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine.
E-kursus: Kaugkoolituskursuse web 2.0 tehnoloogiad. Vookogud. http://kaugkoolitus.wordpress.com/tarkvara/vookogud/
Katseta ja kirjelda kogemusi
Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiate hulka loetakse mitmeid eritüüpi vahendeid:
1. vookogud ja personaalsed avalehed (nt iGoogle - töö esitamise ajal juba minevik, Netvibes, FeedDemon, FeedReader) - võimaldavad jälgida uudiseid jm;
2. ühisjärjehoidjad (nt Delicious, Diigo, Zootool, Charting) - võimaldavad jagada linke;
3. mikroblogid (nt Twitter) - võimaldavad edastada lühisõnumeid, samuti jagada linke),
4. kirjandusallikate jagamise vahendid (nt Mendeley, CiteULike),
5. märkmete ja veebiklippide vahendid (nt Evernote, Pocket) - võimaldab nt veebilehe ekraanipildile märkmeid lisada,
6. veebikonverentsi vahendid (nt Skype, Google Hangout, Facetime),
7. widgetid ehk vidinad (nt Koolielu, Google Gadgets) - võimaldavad valida erinevaid vidinaid ja vistutada neid oma kodulehele,
8. muud vahendid (paper.li, Scoop.it, Doodle, ifttt).
Õpikeskkondade standarditeks loetakse e-õppe spetsiifilisi vahendeid, mis on enamasti seotud õppematerjalide koostamisega, nt WebCT, hilisem Blackboard, mis oli kasutuses Eesti e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluvates kõrgkoolides; Moodle.
Tehnoloogiatest olen varem kasutanud Skype'i ja Google Hangoutsi. Tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik suhelda nii ühe isikuga kui ka suurema grupiga. Lisaks helile ja tekstile on võimalik kasutada ka n-ö pilti. Suhtlus toimub online'is. Tuttav on Doodle, mille abil saab nt välja selgitada grupile sobilikku koosolekuaega. Vookogudest olen magistriõpingute ja ühe varasema täienduskoolituskursuse raames kokku puutunud EduFeedriga. See koondab infot kursusel osalejate tegevuste kohta. Info hangitakse blogidest. Vidinatest on tuttav Koolielu.
Vaatasin läbi suurema osa väljapakutud tehnoloogiatest, mis ei olnud mulle tuttavad. Siinkohal toon välja vahendi Evernote -> Skitch.
Selle abil saab teha ekraanipildi ning lisada mitmesuguseid märkmeid ja tähiseid märkide ning tekstide näol (vt joonis 1). Esmakatsetuse järel arvan, et võiksin kasutaksin eelkõige juhul, kui on tarvis selgitada nt mõne kasutajakonto loomist, viidata, selgitada jne. Alternatiivina töötab ka variant PrintScreen + Paint või mõni muu lihtne pilditöötlusprogramm. Skitch tuleb alla laadida.
Joonis 1. Skitchi abil "toimetatud" veebileht.
Pocket võimaldab salvestada n-ö taskusse huvipakkuvaid veebilehti ja neid hiljem avada. Ma ei näe siin suur erinevust lihtsa veebilehele bookmarki lisamisel, mida pakuvad kõik brauserid. Pocket tuleb brauserile lisada.
Kasutatud materjalid
Põldoja, H. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine.
E-kursus: Kaugkoolituskursuse web 2.0 tehnoloogiad. Vookogud. http://kaugkoolitus.wordpress.com/tarkvara/vookogud/
Wednesday 16 October 2013
III teema: Personaalsed õpikeskkonnad
III teema ülesanne
1. Mis on personaalne õpikeskkond?
"Õpikeskkond on see, mis muudab õpetaja ja õpilase pingutused viljakaks". Nii kirjutab Ene-Silvia Sarv oma õpiobjektis. Õpikeskkond on ruum, mis mängib õppimises suurt rolli. See peab looma võimalused õppimiseks ja toetama õppija arengut. Töötades õpetajana, võin öelda, et õpikeskkond mängib suurt rolli ka õpetamises. Õpikeskkonnaks võib olla füüsiline ruum (nt klass), aga ka virtuaalne (nt Moodle) keskkond. Tänapäeval on õpikeskkond segunenud. Sellisel juhul on tegemist laiendatud õpikeskkonnaga, kuhu on põimitud tegelikkus ja virtuaalne reaalsus (Väljataga jt, 2009). Õpikeskkonna peamiseks kujundajaks on olnud õpetaja. Tänapäeval, seoses tehnoloogiate ja metoodikate arenguga, on õpikeskkonna kujundajaks peale õpetaja veel ka õpilane ise. Õpilase roll õpikeskkonna kujundamises muutub üha suuremaks, samas õpetaja roll selles ei muutu olematuks. Õpetaja on see, kes õppeprotsessi läbi viib ja juhendab õppijat tema eesmärkide seadmisel ning nende saavutamisel.
Kuna õppija osa õpikeskkonna kujundamisel suureneb, saab iga õppija luua endale sobiliku õpikeskkonna, kasutades õppimiseks just talle sobilikke vahendeid. Õpikekkonnad n-ö tulevad lähemale õppijale - muutuvad personaalseteks. Personaalne õpikeskkond ongi keskkond, mis on õppija poolt hallatav ja koosneb õppija poolt kontrollitavatest süsteemidest. Need süsteemid toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppematerjalide süstematiseerimisel, kaaslastega suhtlemisel. Personaalne õpikeskkond koosneb õppija jaoks vajalikest ja kasutatavatest vahenditest, keskkondadest (nt blogid, e-õppekeskkonnad, Youtube, Google, Facebook jt). Personaalne õpikeskkond on pidevas muutumises (Dabbagh, 2013). Personaalse õpikeskkonna vahendusel on õpilasel võimalik tegutseda erinevatel aegadel (nt tegevused koolis, tegevused väljaspool kooli). Ta ise kujundab, suunab ja juhib õppimist.
2. Kuidas tajun enda personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames?
Aja jooksul on minu õpikeskkond oluliselt muutunud. Enam olen hakanud seda ise kujundama. Eelmise kraadiõpingu ajal, sajandivahetuse paiku, olid minu õpingud seotud kindla kooliga, kindlate füüsiliste ruumidega. Tehnoloogiate kiire areng on kaasa toonud ka minu õpikeskkonna muutuse. Üha enam liigub see veebi. Hetkel, seoses haridustehnoloogia magistriõpingutega pean enam orienteeruma ja samaaegselt kasutama erinevaid veebikeskkondi. Kasutuses on Bloggeri blogi, WordPressi blogi, Moodle, Dippler, EduFeedr jt. Lisaks mitmesugused programmid kodutööde tegemiseks ja veeb artiklite, materjalide otsimiseks, lugemiseks.
3. Visualiseeri enda personaalne õpikeskkond.
Joonis 1. Minu personaalne õpikeskkond oktoobris 2013.
Minu personaalne õpikeskkond koosneb hetkel paljudest erinevatest veebikeskkondadest, kus õpin ja esitan õpiülesandeid. Mõningaid keskkondi (nt Moodle, Facebook) kasutan erinevates rollides - õppijana ja õpetajana, ka kolleegina. Omavahel on seotud keskkonnad, kus õpin ning sooritan õpiülesandeid. Tihti on need samad (nt Moodle). Õpikeskkonda on jäänud ka mõned füüsilised ruumid (nt loengud Tallinna Ülikooli auditooriumid). Kodu õpikeskkonnana eraldi joonisele välja ei toonud. Kodus sooritan suurema osa kodutöödest, õpin ja ka töötan. Kaudselt võin õpikeskkonnaks lugeda ka enda töökeskkonda Räpina Aianduskoolis, kus samuti õpin, kuid enamasti ei ole see seotud minu magistriõpingutega vaid minu tööga.
Kasutatud materjalid:
Dabbagh, N., 2013. Strategically Designed Personal learning Environments: A Natural Recipe for Engaged Learning. Vaadatud aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=bGVbrML_bW0 13.10.2013
Sarv, E.-S. Õpetusteooriad. Tallinna Ülikool. Õpiobjekt loetud aadressil: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Opetamisteooriad/index.html 16.10.2013
Tipp, V., 2013. Personaalne õpikeskkond ja digitaalne arengumapp. Õpiobjekt loetud aadressl: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tookeskkond/ 14.10.2013
Pata, K., Laanpere, M. (koost), 2009. Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Väljataga, T., Pata, K., Priidik, E. 2009. Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. lk 11-14.
1. Mis on personaalne õpikeskkond?
"Õpikeskkond on see, mis muudab õpetaja ja õpilase pingutused viljakaks". Nii kirjutab Ene-Silvia Sarv oma õpiobjektis. Õpikeskkond on ruum, mis mängib õppimises suurt rolli. See peab looma võimalused õppimiseks ja toetama õppija arengut. Töötades õpetajana, võin öelda, et õpikeskkond mängib suurt rolli ka õpetamises. Õpikeskkonnaks võib olla füüsiline ruum (nt klass), aga ka virtuaalne (nt Moodle) keskkond. Tänapäeval on õpikeskkond segunenud. Sellisel juhul on tegemist laiendatud õpikeskkonnaga, kuhu on põimitud tegelikkus ja virtuaalne reaalsus (Väljataga jt, 2009). Õpikeskkonna peamiseks kujundajaks on olnud õpetaja. Tänapäeval, seoses tehnoloogiate ja metoodikate arenguga, on õpikeskkonna kujundajaks peale õpetaja veel ka õpilane ise. Õpilase roll õpikeskkonna kujundamises muutub üha suuremaks, samas õpetaja roll selles ei muutu olematuks. Õpetaja on see, kes õppeprotsessi läbi viib ja juhendab õppijat tema eesmärkide seadmisel ning nende saavutamisel.
Kuna õppija osa õpikeskkonna kujundamisel suureneb, saab iga õppija luua endale sobiliku õpikeskkonna, kasutades õppimiseks just talle sobilikke vahendeid. Õpikekkonnad n-ö tulevad lähemale õppijale - muutuvad personaalseteks. Personaalne õpikeskkond ongi keskkond, mis on õppija poolt hallatav ja koosneb õppija poolt kontrollitavatest süsteemidest. Need süsteemid toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppematerjalide süstematiseerimisel, kaaslastega suhtlemisel. Personaalne õpikeskkond koosneb õppija jaoks vajalikest ja kasutatavatest vahenditest, keskkondadest (nt blogid, e-õppekeskkonnad, Youtube, Google, Facebook jt). Personaalne õpikeskkond on pidevas muutumises (Dabbagh, 2013). Personaalse õpikeskkonna vahendusel on õpilasel võimalik tegutseda erinevatel aegadel (nt tegevused koolis, tegevused väljaspool kooli). Ta ise kujundab, suunab ja juhib õppimist.
2. Kuidas tajun enda personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames?
Aja jooksul on minu õpikeskkond oluliselt muutunud. Enam olen hakanud seda ise kujundama. Eelmise kraadiõpingu ajal, sajandivahetuse paiku, olid minu õpingud seotud kindla kooliga, kindlate füüsiliste ruumidega. Tehnoloogiate kiire areng on kaasa toonud ka minu õpikeskkonna muutuse. Üha enam liigub see veebi. Hetkel, seoses haridustehnoloogia magistriõpingutega pean enam orienteeruma ja samaaegselt kasutama erinevaid veebikeskkondi. Kasutuses on Bloggeri blogi, WordPressi blogi, Moodle, Dippler, EduFeedr jt. Lisaks mitmesugused programmid kodutööde tegemiseks ja veeb artiklite, materjalide otsimiseks, lugemiseks.
3. Visualiseeri enda personaalne õpikeskkond.
Minu personaalne õpikeskkond koosneb hetkel paljudest erinevatest veebikeskkondadest, kus õpin ja esitan õpiülesandeid. Mõningaid keskkondi (nt Moodle, Facebook) kasutan erinevates rollides - õppijana ja õpetajana, ka kolleegina. Omavahel on seotud keskkonnad, kus õpin ning sooritan õpiülesandeid. Tihti on need samad (nt Moodle). Õpikeskkonda on jäänud ka mõned füüsilised ruumid (nt loengud Tallinna Ülikooli auditooriumid). Kodu õpikeskkonnana eraldi joonisele välja ei toonud. Kodus sooritan suurema osa kodutöödest, õpin ja ka töötan. Kaudselt võin õpikeskkonnaks lugeda ka enda töökeskkonda Räpina Aianduskoolis, kus samuti õpin, kuid enamasti ei ole see seotud minu magistriõpingutega vaid minu tööga.
Kasutatud materjalid:
Dabbagh, N., 2013. Strategically Designed Personal learning Environments: A Natural Recipe for Engaged Learning. Vaadatud aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=bGVbrML_bW0 13.10.2013
Sarv, E.-S. Õpetusteooriad. Tallinna Ülikool. Õpiobjekt loetud aadressil: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Opetamisteooriad/index.html 16.10.2013
Tipp, V., 2013. Personaalne õpikeskkond ja digitaalne arengumapp. Õpiobjekt loetud aadressl: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tookeskkond/ 14.10.2013
Pata, K., Laanpere, M. (koost), 2009. Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Väljataga, T., Pata, K., Priidik, E. 2009. Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. lk 11-14.
Subscribe to:
Posts (Atom)