II teema: Õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana

II teema ülesanne

Eellugu... 

Tahaksin oma kodutööle pealkirja panna, aga ei oska kuidagi sõnastada...

Mida ma siis kavatsen kodutööna ette võtta? 
Võrrelda omavahel midagi, mis on mulle hästi tuttav ja midagi, mis on nagu tuttav ja ei ole ka. 
See miski, mis on mulle hästi tuttav, on Moodle õpikeskkond. Olen seda kasutanud kauem kui viis aastat. 
Aga see miski, mis on mulle tuttav ja nagu pole ka on Facebook. Me kõik tunneme seda keskkonda kui kohta, kus suhelda, jagada fotosid, laikida jne... Ei ole just igapäevane, et õppetööd Facebook'is läbi viiakse. 

Veel samm tagasi... 

26. septembril osalesin BeSt ja VANKeR projektide lõpuseminaril, kus anti ülevaade, mida kõike on aastatel 2008-2013 nimetatud projektide raames ära tehtud. Selgus, et Tartu Kunstikooli õpetajad on paigutanud terve rea e-kursusi Facebook'i. See ühelt poolt tundus ahvatlev kuid teisalt tekitas mitmeid küsimusi: kui efektiivne see on? kas õpilased ikka tõesti õpivad seal keskkonnas? kuidas õppetöö on korraldatud? jne. Kuid ettekande põhjal tekkis mul huvi ja vajadus nendele, tekkinud küsimustele vastus saada. Nii saingi loa piiluda kursusi keskkonnas, kus tavainimene käib hoopis teistsuguseid "asju" ajamas. 

Võrdlen siis... 

Moodlest... 

Moodle on õpikeskkond, mis on eestis kasutuses olnud aastaid ja kuhu on loodud tuhandeid kursusi. Kasutajateks on nii üli-, kutse- kui ka üldhariduskoolid. Üha enam satub mulle klassi õpilasi, kes juba tunnevad Moodle'it. 
Tegemist on keskkonnaga, mis on õpetaja kui kursuse läbiviija jaoks suhteliselt lihtne ja paljusid võimalusi pakkuv. Lihtsaks muudab Moodle'i ehk see, et kursus omab juba teatud struktuuri, kuhu saab üles laadida nii konspekte, esitlusi, videosid, lisada teste, küsimustikke, foorumeid, sõnastikke, samuti HotPotatoes teste. Pakutakse ka rühmatöö-tööriista. Moodle'is on võimalus läbida kursust samaaegselt erinevate gruppidega ka nii, et nad üksteist ei näe. 
Muuta saab kursuse väljanägemist, kuid mitte lõputult. Põhjad on ette antud. Ühtpidi selline kindel struktuur on plussiks, kuna õpetajal on lihtne seda õppematerjalidega jm täita. Samas leian, et selline etteantud struktuur võib ka keskkonna miinuseks olla, sest mõningal juhul peaks kursuse ülesehitus olema teistsugune. Moodle'i n-ö "köögipoolt" ma veel nii hästi ei tunne (veidi sai näha õpihaldussüsteemide kursuse raames). Selletõttu ei oska midagi konkreetset välja tuua koskkonna haldamise kohta. Räpina Aianduskoolis on kasutuses HITSA hallatav Moodle. 

Facebookist... 

E-kursused, mida mul õnnestus "piiluda", on üles ehitatud kinniste gruppidena. Plussiks see, et keskkond on jätkuvalt atraktiivne just noortele. Probleeme ei tohiks tekkida kasutajaks registreerimisega, failide üleslaadimisega, tööde kommenteerimisega, sest see kõik on õppuritele enamjaolt tuttav. Õpetaja- ja õpilastepoolsed kodutööd on esitatud enamasti failidena, fotoalbumitena jmt. 
Plussiks pean just fakti, et keskkond on õppuritele tuttav ja igapäevaselt kasutatav. Miinuseks see, et puudub konkreetne ülesehitus - teemad tulevad järjest ja kui on soovi mõnda varemast õppematerjali või kellegi vastust uuesti üle vaadata, siis tuleb muudkui kerida, kerida, kerida kuni oled päral. 
Esialgsel pilgul tundub, et Facebooki saab kasutada eelkõige kombineeritud õppe korral, või siis kursuste puhul, kus õpitud teadmisi esitatakse vaid iseseisvate töödena.  Moodle'is saan teadmisi kontrollida näiteks etteantud ajal avanevate testide abil. Facebookis sellist võimalust ei märganud. Pigem tuleks test mujale üles laadida ja kursusele linkida. 
Põhjalikuma analüüsi Facebooki õpikeskkonnana kasutamise kohta saan teha siis kui olen ise midagi taolist läbi teinud. Hetkel huvi on täitsa olemas... 

Mis on õpikeskkond?

Kui mina mõtlen tagasi oma nn koolitee algusesse, siis õpikeskkonnaks võis pidada mitmeid klassiruume ning kodu, kus õppimisega tegelesin. Oluliseks isikuks õpingute läbimisel sai pidada õpetajat, kes tunde läbi viis, õpetas, jagas koduseid ülesandeid ning neid kontrollis ja hindas. Tänaseks on õpikeskkond kardinaalselt muutunud. Suur osa sellest on liikunud veebi (suletud ja avatud keskkonnad, nt Moodle, VIKO, blogid jt). Alles on jäänud küll klassiruumid, õpetajad, kodud, kuid nende osatähtsus õpingutes on muutunud väiksemaks. Õpikeskkonda on jõuliselt juurde tulnud kaasõppurid, kellega koos tehakse rühmatöid, kes koostavad oma kodutöödena uusi õppematerjale jne. Õpetaja roll on muutunud õpikeskkonnas oluliselt. Õpetaja ei ole lihtsalt õpetaja selle sõna otseses tähenduses, vaid pigem suunaja, juhendaja, grupijuht. Kui varem mängis õppimisprotsessis ruurt rolli koht või ruum, siis nüüd ei ole enam niivõrd oluline kus õpitakse, vaid mida õpitakse, mil viisil õpitakse. Varemalt olid õppurid niiöelda passivsed õppijad, kuulates loenguid, täites ülesandeid jne. Nüüd oodatakse õppurilt aktiivsust, enam kaasõppuritega suhtlemist, teadmiste ja kogemuste jagamist, ka oma tööde analüüsimist, enesereflektsiooni... 

Kuidas mina defineeriksin kaasaegset õpikeskkonda? 

Õpikeskkond on keskkond, kus toimub õppimine ja teadmiste rakendamine läbi aktiivse suhtluse ja juhendamise.

Õpileping

Teema. Mida soovin õppida? Mis valdkond? 

Soovin õppida tundma ja kasutama erinevaid õpikeskkondi. 

Eesmärgid. Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima? 

Erinevate õpikeskkondade tundmine võimaldab mul edaspidiselt neis paremini orienteeruda ning oma töös (õpetajana) kasutada. 

Strateegiad. Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras? 

Uurin õpikeskkondi ja nende kasutamist käsitlevaid materjale. Katsetan ja analüüsin, reflekteerin, tutvun kaasõppijate uuringutega. Püüan kaaslaste poolt katsetatut võimalusel või vajadusel ise kasutada. 

Vahendid/ressursid. Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen? 

Kasutan eesmärkide saavutamiseks õpikeskkondi käsitlevaid erinevaid materjale nii veebis kui ka trükis. Eesmärkide saavutamiseks katsetan ise ning tutvun kursusekaaslaste tegevustega selles valdkonnas. 

Hindamine. Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda? 

Eesmärk on saavutatud kui kasutan oma töös õpetajana erinevaid õpikeskkondi, valides neid õppija vajadustest ning võimalustest lähtuvalt. 

Reflektsioon. Mis on minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida pean järgmisena tegema? 

Reflektsioon lisandub hiljem... 

Enesetutvustus

Ülesanne 1. 

Olen Katrin ja töötan Räpina Aianduskoolis kutseõpetajana ning aianduse ja maastikuehituse eriala juhtõpetajaja. Aianduskoolis olen töötanud aastast 2003. 
E-õppega olen tegelenud juba pikema aja jooksul (aga mitte nii pikalt kui Anne Villems jt). Esimese e-kursuse koostasin vist (täpselt ei mäletagi) 2005. või 2006. aastal. Tänaseks olen koostanud kümmekond e-kursust ja terve hulga õpiobjekte. Kahele kursusele on antud kvaliteedimärk ning üks on olnud aasta parim e-kursus. Kahel viimasel aastal olen osalenud e-kursuste kavaliteedimärgi taotlusvoorus hindajana. 
Nagu tänapäeval ikka, olen minagi kontod teinud mitmetesse keskkondadesse: Rate, Orkut, Facebook, Twitter, Google+ jt. Võõrad pole mulle messenger'id: Yahoo, MSN. Skype on muutunud asendamatuks. Blogi pean vaid siis, kui õpin...