Wednesday 27 November 2013

Reflektsioon

Minu õpilepingu üheks eesmärgiks oli erinevate õpikeskkondade, vahendite ja tehnoloogiatega tutvumine ning kasutamine. Õppe käigus olen ehk rohkem hakanud teadvustama õpikeskkonna ja õpivõrgustiku mõistet ja olemust. 
Huvitavaks kogemuseks oli kindlasti erinevate õpikeskkondade ja tehnoloogiate katsetamine. Enda jaoks leidisin päris mitu huvitavat vahendit, mida olen veel hiljemgi kasutanud. Kasutusse olen võtnud vahendi Pocket, kuhu olen salvestanud terve hulga huvipakkuvaid veebilehti, et neid hiljem üle vaadata. 
Teine vahend, mis on võlunud nii mind kui ka mu kolleege, on Skitch. Sellega on väga lihtne lisada veebilehe ekraanipildile mitmesuguseid märkmeid. Veel pakuvad mulle huvi vookogud. Kahjuks ei ole veel leidnud enda jaoks seda õiget, kuid katsetan ja uurin edasi. 
Kristeli postitusest leidsin huvitava keskkonna Symbaloo, mis kutsub katsetama.

Kui rääkida eesmärkide saavutamisest, siis olen õpilepingus märkinud "Eesmärk on saavutatud kui rakendan oma töös erinevaid õpikeskkondi, vahendeid, tehnoloogiaid valides neid õppija vajadustest ning võimalustest lähtuvalt." 
Viimase paari kuu jooksul olen katsetanud Facebooki kinnist gruppi kui õpikeskkonda. Kuna kõik õpilased olid eelnevalt Facebooki kasutajad, siis ei olnud sellise grupi loomine probleemiks. Pärast mõnekuist kasutust olen aru saanud, et mitte kõik õpilased ei oma Facebooki kontot selleks, et igapäevaslt seal n-ö ennast "lõbustada". Meil on jäänud arusaam, et noored miskit muud ei teegi, kui Facebookis "istuvad". Tegelikkus on aga hoopiski teistsugune. Minu jaoks on selles keskkonnas mõnus vaid see, et saan postitada igasuguseid n-ö ägedaid erialast, Facebookis liikvel olevat infot, mis haarab õpilased omavahelisse vestlusesse. Mina aga kui õpetaja pean kursuse tegevust juhtima. Mõne kasutuskuu jooksul ei ole õpilased ise veel omal algatusel postitusi teinud. Pigem on esitatud minu poolt esitatud ülesandeid ja vastatud küsimustele. 

Õpilepingu teises versioonis tõin välja ajaplaneerimise. Hetkel on see ikka jäänud mureks number 1. Jätkuvalt on minu põhitöökohal koormus suur, sest oleme hetkes, kus kutsehariduses on käimas suured muudatused ja rehvormid. Hakkama tuleb saada samaaegselt paljude ülesannetega. Õppeaasta alguses võtsin kasutusse suure kaustik-märkmiku (näeb välja nagu korraliku koolilapse kaustik, kuid sisuks peamiselt märkmed, mõtted, lühireflektsioonid, ülesanded jmt), kuhu märgin nädalate kaupa ja kuupäevaliselt kõik, mis on vaja teha. Kui miski saab tehtud, teen vastava märke - TEHTUD! Sellist tegevust võiks ka mõnes virtuaalses keskkonnas teha, mida mu kursusekaaslased kindlasti oskavad sadade kaupa soovitada, aga mõnikord tahaks lihtsalt kirjutada, ja et järele jääks midagi käegakatsutavat, mitte virtuaalset. 

No comments:

Post a Comment