Reflektsioon

Minu õpilepingu üheks eesmärgiks oli erinevate õpikeskkondade, vahendite ja tehnoloogiatega tutvumine ning kasutamine. Õppe käigus olen ehk rohkem hakanud teadvustama õpikeskkonna ja õpivõrgustiku mõistet ja olemust. 
Huvitavaks kogemuseks oli kindlasti erinevate õpikeskkondade ja tehnoloogiate katsetamine. Enda jaoks leidisin päris mitu huvitavat vahendit, mida olen veel hiljemgi kasutanud. Kasutusse olen võtnud vahendi Pocket, kuhu olen salvestanud terve hulga huvipakkuvaid veebilehti, et neid hiljem üle vaadata. 
Teine vahend, mis on võlunud nii mind kui ka mu kolleege, on Skitch. Sellega on väga lihtne lisada veebilehe ekraanipildile mitmesuguseid märkmeid. Veel pakuvad mulle huvi vookogud. Kahjuks ei ole veel leidnud enda jaoks seda õiget, kuid katsetan ja uurin edasi. 
Kristeli postitusest leidsin huvitava keskkonna Symbaloo, mis kutsub katsetama.

Kui rääkida eesmärkide saavutamisest, siis olen õpilepingus märkinud "Eesmärk on saavutatud kui rakendan oma töös erinevaid õpikeskkondi, vahendeid, tehnoloogiaid valides neid õppija vajadustest ning võimalustest lähtuvalt." 
Viimase paari kuu jooksul olen katsetanud Facebooki kinnist gruppi kui õpikeskkonda. Kuna kõik õpilased olid eelnevalt Facebooki kasutajad, siis ei olnud sellise grupi loomine probleemiks. Pärast mõnekuist kasutust olen aru saanud, et mitte kõik õpilased ei oma Facebooki kontot selleks, et igapäevaslt seal n-ö ennast "lõbustada". Meil on jäänud arusaam, et noored miskit muud ei teegi, kui Facebookis "istuvad". Tegelikkus on aga hoopiski teistsugune. Minu jaoks on selles keskkonnas mõnus vaid see, et saan postitada igasuguseid n-ö ägedaid erialast, Facebookis liikvel olevat infot, mis haarab õpilased omavahelisse vestlusesse. Mina aga kui õpetaja pean kursuse tegevust juhtima. Mõne kasutuskuu jooksul ei ole õpilased ise veel omal algatusel postitusi teinud. Pigem on esitatud minu poolt esitatud ülesandeid ja vastatud küsimustele. 

Õpilepingu teises versioonis tõin välja ajaplaneerimise. Hetkel on see ikka jäänud mureks number 1. Jätkuvalt on minu põhitöökohal koormus suur, sest oleme hetkes, kus kutsehariduses on käimas suured muudatused ja rehvormid. Hakkama tuleb saada samaaegselt paljude ülesannetega. Õppeaasta alguses võtsin kasutusse suure kaustik-märkmiku (näeb välja nagu korraliku koolilapse kaustik, kuid sisuks peamiselt märkmed, mõtted, lühireflektsioonid, ülesanded jmt), kuhu märgin nädalate kaupa ja kuupäevaliselt kõik, mis on vaja teha. Kui miski saab tehtud, teen vastava märke - TEHTUD! Sellist tegevust võiks ka mõnes virtuaalses keskkonnas teha, mida mu kursusekaaslased kindlasti oskavad sadade kaupa soovitada, aga mõnikord tahaks lihtsalt kirjutada, ja et järele jääks midagi käegakatsutavat, mitte virtuaalset. 

VI teema: õpivõrgustikud

VI teema ülesanne

Mis on (õpi)võrgustik? Millised tunnused on omased (õpi)võrgustikule? 

Võrgustik koosneb omavahel seotud üksustest, kus ühel üksusel on võimalik saata signaal teisele üksusele. Internet on võrgustik, mis ühendab omavahel arvuteid ja võimaldab nende kasutajatel saata üksteisele sõnumeid (Downes, 2007). 

Võrgustik on minu jaoks suheterägastik, millesse on kaasatud inimesed, kelle vahel suhtlemine toimub. Tänapäeval on võrgustikud toimivad tehnoloogia kaasabil. Nii on võimalik võrgustikku kaasata inimesi, kes ei ole minu naabrid ega töökaaslased, vaid asuvad kaugemal, ka teistes riikides, maailmajagudes. Tehnoloogia vahendusel on võimalik suhelda inimestega, kellega me kunagi füüsiliselt ei kohtu. 

Õpivõrgustik on seotud inimestega, kellel on ühtsed huvid, eesmärgid, probleemid jne. Üks inimene võib kuuluda oma huvidest ja tegevusest lähtuvalt mitmetesse õpivõrgustikku. Samas kõik need õpivõrgustikud saavad üheks osaks selle inimese perosnaalsest õpikeskkonnast (Corous, 2010). Alec Corous ütleb oma artiklis (2010), et personaalne õpivõrgustik on kõikide sotsiaalsete kapitalide ja kontaktide summa, mille tulemuseks on areng ja lihtsustatud personaalne õpikeskkond. Adriana J. Berlanga jt (2007) toovad välja oma artiklis, et õpivõrgustikud on iseorganiseeruvad online-kogukonnad, mille eesmärgiks on lihtsustada elukestvat õpet. Kogukondade liikmed osalevad aktiivselt nende tegevuses, planeerides ja jagades oma tegevusi, õppimise plaane, ressursse ja kogemusi teiste liikmetega. Need võrgustikud sõltuvad eelkõige liikmete aktiivsusest ja kasutatavatest rakendusetest, mis soodustavad osalejate koostoimet (omavahelist suhtlust). Osalejate aktiivsus ja kasutatavad rakendused tagavad võrgustiku jätkusuutlikkuse. Õpivõrgustik toimib, kui selle liikmed on ennastjuhtivad õppijad ja vastutavad oma õppeprotsessi eest.  Õpivõrgustikule omasteks tunnusteks on avatus ja mitmekülgsus. Õpivõrgustik on sellesse kuuluvate indiviidide arengut toetav (Corous, 2010). 

Marc-André Lalande selgitab, mis on personaalne õpivõrgustik. 


Millised on minu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on teotanud minu eesmärke, tegevusi ja enesearengut? Mis on minu jaoks olnud positiivne, mis negatiivne? 

Minu kogemused õpivõrgustikega on olnud seotud erinevate täienduskoolituskursustega, kogukondadesse kuulumisega, õppimisega, teadasaamisega. Võrgustikesse kuulun/ olen kuulunud minu huvidest, tegevuse eesmärkidest jms lähtuvalt. Siiani ei ole ma kuskil võrgustikus olnud n-ö teadlikult või mõelnud, et nüüd kuulun kuhugi võrgustikku. Pigem võrgustikega ühinemise eesmärgiks on olnud mõni muu põhjus. Ei ole ma sedagi mõelnud, et "koht", kuhu sisenen, on võrgustik. 

Võrgustikes olemisega olen saanud enamasti positiivseid kogemusi, mis on eelkõige seotud eesmärkide täitumisega - olen saanud võrgustikust seda, mida sinna otsima läksin. Samuti pakub rahuldust võrgustikes vastastikune suhtlemine. Olen nii uute teadmiste saaja kui ka jagaja. Negatiivsed kogemused on eelkõige seotud minu enda vähese eeltööga mõne võrgustiku kohta. Nii olen sattunud "kohta", mille liikmete eesmärgid, huvid ei ühti minu eesmärkide, huvidega. 

Üha enam muutub tänapäeval tähtsaks õpivõrgustikes osalemiseks teatavate IKT vahendite ja interneti olemasolu. Me elame küll n-ö e-riigis, kuid leidub peresid, kus selle liikmetel ei ole võimalik kasutada arvutit ega internetti. Tundub, et eelisseisus elukestvas õppes ja enesetäiendamises on just need, kes elavad suuremates keskustes ja kellel on vastavad võimalused võrgustikes osalemiseks olemas. 

"Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud" kursus kui potentsiaalne arenev õpivõrgustik. Kuidas ma tajun seda kursust õpivõrgustikuna, millistest elementidest see koosneb? Kas võrgustikul on kindel keskne koht, liider või muutub see ajas? Milliseid tehnoloogilisi vahendeid see võrgustik kasutab, et eksisteerida ning võrgustikuna areneda?

Kursus "Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud" on õpivõrgustik. Selles osalevad inimesed, kellel on ühised huvid ja eesmärgid. Võrgustiku liikmed esitavad oma arvamusi (blogipostitused) ühiste teemade kohta ning tutvuvad teiste liikmete arvamustega, analüüsides neid. Samas leian, et õpivõrgustikuna võib see konkreetne võrgustik hääbuda pärast kursuse lõppu. Põhjustena näen eesmärkide saavutatavust. Samuti kerkivad esile uued teemad, mis võimalda(vad)b omakorda luua uue(d) võrgustiku(d). Õpikeskkondade õpivõrgustikul on liider, kelleks on kursust läbiviiv õppejõud. Ta suunab oma tegevusega (esitab küsimusi, aruteluteemasid, ülesandeid) võrgustiku liikmete tegevust. Siit tuleb ka välja taaskord tõde, et õpetaja roll tänapäeval on oluliselt muutunud. Õpetaja ei ole enam niivõrd õpetaja vaid on kui suunaja, juht, grupi liider. Õppimine toimub läbi igasuguste (tekstid, raamatud, veebilehed, videod jne) õppematerjalide, aga ka läbi kaaslaste, läbi nende nägemuste, reflektsioonide ja ka läbi rühmatööde ning esitluste. Võrgustiku edasiarendamiseks tuleks "õhku paisata" uusi huvipakkuvaid teemasid, mis oleksid olulised võrgustiku liikmetele.

Kasutatud materjalid: 

Berlanga, A. (2007). Functionality for Learning Networks: Lessons Learned from Social Web Applications. Presentation at the ePortfolio Conference. October, 18-19, 2007, Maastricht, The Netherlands. Vaadatud aadressil: http://dspace.ou.nl/bitstream/1820/1680/12/Functionality-for-learning-networks-lessons-learned-from-social-web-applications.pdf, 27. 11. 2013

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. In G. Veletsianos (Ed.). Emerging Technologies in Distance Education. Athabasca University Press. Vaadatud aadressil:  http://www.aupress.ca/books/120177/ebook/06_Veletsianos_2010-Emerging_Technologies_in_Distance_Education.pdf, 25. 11. 2013

Downes, S. (2007). Learning networks in practice. Emerging technologies for learning, 2 Vaadatud aadressil:  http://www.downes.ca/files/Learning_Networks_In_Practice.pdf, 25. 11. 2013

Lalande, M.-A. (2012). What is a PLN. Vaadatud aadressil: http://www.youtube.com/watch?v=hLLpWqp-owo, 27. 11. 2013

Personal Learning networks for Educators. Vaadatud aadressil: http://www.youtube.com/watch?v=q6WVEFE-oZA, 27. 11. 2013

V teema: e-portfoolio ja pädevused

E-portfoolio... 

V teema ülesanne

Kui hakkasin e-portfoolioga tegelema, sain kohe aru, et olen selle teemaga kunagi tegelenud. Avades õppematerjalid leidisin, et olen sattunud e-portfoolio kursusele, mille läbisin 2010. aastal. Kõik minu kodutööd tolle kursuse raames on nähtavad blogis. 


Aga nüüd asja juurde... 
Kordamine pidi kinnistama õpitut ja olema tarkuse ema 

E-portfooliole ei ole antud ühtset definitsiooni. 
Helen Barrett defineeris e-portfooliot kui kogumikku, mis on õppija poolt loodud ning sisaldab materjale ja reflektsioone õpitust. E-portfoolio väljendab ja tõendab õppija personaalset arengut teatud ajavahemikul. Helen Barret peab oluliseks asjaolu, et e-portfoolios on kajastatud reflektsioonid mineviku, oleviku ja tuleviku kohta. 
E-portfooliot on käsitletud ka kui dünaamilist CV-d, kuhu on salvestatud kogu elutöö, millest luuakse erinevaid vaateid vastavalt sellele, milleks seda kasutatakse (nt esitatakse kooli või tööandjale, kasutatakse tööintervjuul esitamiseks, sisseastumiseksamitel jne). 

Lisan siia meeldetuletuseks 2010. aastal koostatud mõistekaarti e-portfoolio kohta. 


Minu viimane e-portfoolio on koostatud Tallinna Ülikooli tarvis, kuna see oli üks osa haridustehnoloogia eriala sisseastumiseksamist. E-portfoolio koostamisel lähtusin sellele esitatud nõuetest ja soovitustest. Samuti uurisin enne eeskujuks toodud e-portfoolioid Haridustehnoloogia magistriõppe veebilehel.  

Minu e-portfooliost, selle koostamisest ja arendamisest... 

Kasutasin e-portfoolio koostamisel Google Sites'i. See tundus tol hetkel olevat parim variant. E-portfoolio kursuse raames koostasin 2010. aastal porofooliod Mahara ja Linkedin keskkonnas. Need on minu arvates sobilikud eelkõige CV esitamiseks. Mahara meeldis mulle, kuna selles on võimalik luua erinevaid vaateid. Tallinna Ülikooli sisseastumiseks need keskkonnad e-portfoolio koostamiseks minu arvates väga hästi ei sobi, sest nõutud oli enam kui lihtsalt töökoht, amet jmt. Samuti ei olnud ma Google Sites'i sellisel kujul varem kasutanud. Seega võtsin vastu väljakutse õppida midagi uut. 
Vastavalt nõuetele hindasin e-portfoolios enda haridustehnoloogilisi pädevusi. Hindamise aluseks oli soovituslik Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt koostatud õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste maatriks. Samuti esitlesin muud infot (haridus, töökogemus, läbitud täienduskoolituskursused, läbiviidud koolitused, ettekanded, esitlused,  uurimused, avaldatud artiklid, projektides osalemine, koostatud õppematerjalid, saadud tunnustus). Veebis olevad tõendid, käskkirjad, päevakavad jms linkisin, et nimetatu saaks ka tõendatud. 

****************************************************************
E-portfooliote tüübid: 
1. hindamisportfoolio - oskuste vastavuse demonstreerimine etteantud skaala suhtes;
2. esitlusportfoolio - kvalifikatsiooni, saavutuste, oskuste demonstreerimine ning tõendite esitamine;
3. õpiportfoolio - õppimise dokumenteerimine ja juhtimine; 
4. personaalse arengu portfoolio - toetab personaalse arenguga seotud tegevuste reflekteerimist ja planeerimist; 
5. rühmaportfoolio - mitu inimest saavad arendada e-portfoolio sisu ja esitlust; 
6. tööportfoolio - arhiiv, mis koosneb erinevatest e-portfooliotest. 

****************************************************************

Arvan, et minu e-portfoolio on kompleks hindamis- ja esitlusportfooliost, kuna olen välja toonud info läbi demonstreerimise ja tõendite esitamise (veebis esinev materjal lingitud), haridustehnoloogilisi pädevusi hindasin etteantud maatriksi alusel. 
Oma e-portfooliot saan paremaks muuta läbi enesereflektsioonide ja -analüüside. Samuti saan juurde lisada tunnistusi jm materjale ning täiendada olemasolevat (nt haridustehnoloogiliste pädevuste analüüs). Haridustehnoloogilisi pädevusi saan oma portfoolioga tõendada, kuid suur osa muudest materjalidest vajab reflektsiooni. 
Oma e-portfoolio olen esitanud ka pedagoogide atesteerimiskomisjonile kuid juurde tuli lisada eneseanalüüs ning mitmesuguseid tõendusmaterjale. Kõik see võiks olla minu e-portfoolios. 



Kasutatud materjalid: 

Ruul, K. /pädevusmudeli koostamise töörühma juht/ 2011. Õppejõu pädevusmudel. SA Archimedes. http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/oppejoud/padevusmudel_2011.pdf
Tammets, K. 2010. Portfooliokursuse ajaveeb. http://portfooliokursus.wordpress.com