Minu õpilepingu üheks eesmärgiks oli erinevate õpikeskkondade, vahendite ja tehnoloogiatega tutvumine ning kasutamine. Õppe käigus olen ehk rohkem hakanud teadvustama õpikeskkonna ja õpivõrgustiku mõistet ja olemust.
Huvitavaks kogemuseks oli kindlasti erinevate õpikeskkondade ja tehnoloogiate katsetamine. Enda jaoks leidisin päris mitu huvitavat vahendit, mida olen veel hiljemgi kasutanud. Kasutusse olen võtnud vahendi Pocket, kuhu olen salvestanud terve hulga huvipakkuvaid veebilehti, et neid hiljem üle vaadata.
Teine vahend, mis on võlunud nii mind kui ka mu kolleege, on Skitch. Sellega on väga lihtne lisada veebilehe ekraanipildile mitmesuguseid märkmeid. Veel pakuvad mulle huvi vookogud. Kahjuks ei ole veel leidnud enda jaoks seda õiget, kuid katsetan ja uurin edasi.
Kristeli postitusest leidsin huvitava keskkonna Symbaloo, mis kutsub katsetama.
Kui rääkida eesmärkide saavutamisest, siis olen õpilepingus märkinud "Eesmärk on saavutatud kui rakendan oma töös erinevaid õpikeskkondi, vahendeid, tehnoloogiaid valides neid õppija vajadustest ning võimalustest lähtuvalt."
Viimase paari kuu jooksul olen katsetanud Facebooki kinnist gruppi kui õpikeskkonda. Kuna kõik õpilased olid eelnevalt Facebooki kasutajad, siis ei olnud sellise grupi loomine probleemiks. Pärast mõnekuist kasutust olen aru saanud, et mitte kõik õpilased ei oma Facebooki kontot selleks, et igapäevaslt seal n-ö ennast "lõbustada". Meil on jäänud arusaam, et noored miskit muud ei teegi, kui Facebookis "istuvad". Tegelikkus on aga hoopiski teistsugune. Minu jaoks on selles keskkonnas mõnus vaid see, et saan postitada igasuguseid n-ö ägedaid erialast, Facebookis liikvel olevat infot, mis haarab õpilased omavahelisse vestlusesse. Mina aga kui õpetaja pean kursuse tegevust juhtima. Mõne kasutuskuu jooksul ei ole õpilased ise veel omal algatusel postitusi teinud. Pigem on esitatud minu poolt esitatud ülesandeid ja vastatud küsimustele.
Õpilepingu teises versioonis tõin välja ajaplaneerimise. Hetkel on see ikka jäänud mureks number 1. Jätkuvalt on minu põhitöökohal koormus suur, sest oleme hetkes, kus kutsehariduses on käimas suured muudatused ja rehvormid. Hakkama tuleb saada samaaegselt paljude ülesannetega. Õppeaasta alguses võtsin kasutusse suure kaustik-märkmiku (näeb välja nagu korraliku koolilapse kaustik, kuid sisuks peamiselt märkmed, mõtted, lühireflektsioonid, ülesanded jmt), kuhu märgin nädalate kaupa ja kuupäevaliselt kõik, mis on vaja teha. Kui miski saab tehtud, teen vastava märke - TEHTUD! Sellist tegevust võiks ka mõnes virtuaalses keskkonnas teha, mida mu kursusekaaslased kindlasti oskavad sadade kaupa soovitada, aga mõnikord tahaks lihtsalt kirjutada, ja et järele jääks midagi käegakatsutavat, mitte virtuaalset.
Wednesday, 27 November 2013
VI teema: õpivõrgustikud
VI teema ülesanne
Berlanga, A. (2007). Functionality for Learning Networks: Lessons Learned from Social Web Applications. Presentation at the ePortfolio Conference. October, 18-19, 2007, Maastricht, The Netherlands. Vaadatud aadressil: http://dspace.ou.nl/bitstream/1820/1680/12/Functionality-for-learning-networks-lessons-learned-from-social-web-applications.pdf, 27. 11. 2013
Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. In G. Veletsianos (Ed.). Emerging Technologies in Distance Education. Athabasca University Press. Vaadatud aadressil: http://www.aupress.ca/books/120177/ebook/06_Veletsianos_2010-Emerging_Technologies_in_Distance_Education.pdf, 25. 11. 2013
Downes, S. (2007). Learning networks in practice. Emerging technologies for learning, 2 Vaadatud aadressil: http://www.downes.ca/files/Learning_Networks_In_Practice.pdf, 25. 11. 2013
Lalande, M.-A. (2012). What is a PLN. Vaadatud aadressil: http://www.youtube.com/watch?v=hLLpWqp-owo, 27. 11. 2013
Mis on (õpi)võrgustik? Millised tunnused on omased (õpi)võrgustikule?
Võrgustik koosneb omavahel seotud üksustest, kus ühel üksusel on võimalik saata signaal teisele üksusele. Internet on võrgustik, mis ühendab omavahel arvuteid ja võimaldab nende kasutajatel saata üksteisele sõnumeid (Downes, 2007).
Võrgustik on minu jaoks suheterägastik, millesse on kaasatud inimesed, kelle vahel suhtlemine toimub. Tänapäeval on võrgustikud toimivad tehnoloogia kaasabil. Nii on võimalik võrgustikku kaasata inimesi, kes ei ole minu naabrid ega töökaaslased, vaid asuvad kaugemal, ka teistes riikides, maailmajagudes. Tehnoloogia vahendusel on võimalik suhelda inimestega, kellega me kunagi füüsiliselt ei kohtu.
Õpivõrgustik on seotud inimestega, kellel on ühtsed huvid, eesmärgid, probleemid jne. Üks inimene võib kuuluda oma huvidest ja tegevusest lähtuvalt mitmetesse õpivõrgustikku. Samas kõik need õpivõrgustikud saavad üheks osaks selle inimese perosnaalsest õpikeskkonnast (Corous, 2010). Alec Corous ütleb oma artiklis (2010), et personaalne õpivõrgustik on kõikide sotsiaalsete kapitalide ja kontaktide summa, mille tulemuseks on areng ja lihtsustatud personaalne õpikeskkond. Adriana J. Berlanga jt (2007) toovad välja oma artiklis, et õpivõrgustikud on iseorganiseeruvad online-kogukonnad, mille eesmärgiks on lihtsustada elukestvat õpet. Kogukondade liikmed osalevad aktiivselt nende tegevuses, planeerides ja jagades oma tegevusi, õppimise plaane, ressursse ja kogemusi teiste liikmetega. Need võrgustikud sõltuvad eelkõige liikmete aktiivsusest ja kasutatavatest rakendusetest, mis soodustavad osalejate koostoimet (omavahelist suhtlust). Osalejate aktiivsus ja kasutatavad rakendused tagavad võrgustiku jätkusuutlikkuse. Õpivõrgustik toimib, kui selle liikmed on ennastjuhtivad õppijad ja vastutavad oma õppeprotsessi eest. Õpivõrgustikule omasteks tunnusteks on avatus ja mitmekülgsus. Õpivõrgustik on sellesse kuuluvate indiviidide arengut toetav (Corous, 2010).
Marc-André Lalande selgitab, mis on personaalne õpivõrgustik.
Millised on minu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on teotanud minu eesmärke, tegevusi ja enesearengut? Mis on minu jaoks olnud positiivne, mis negatiivne?
Millised on minu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on teotanud minu eesmärke, tegevusi ja enesearengut? Mis on minu jaoks olnud positiivne, mis negatiivne?
Minu kogemused õpivõrgustikega on olnud seotud erinevate täienduskoolituskursustega, kogukondadesse kuulumisega, õppimisega, teadasaamisega. Võrgustikesse kuulun/ olen kuulunud minu huvidest, tegevuse eesmärkidest jms lähtuvalt. Siiani ei ole ma kuskil võrgustikus olnud n-ö teadlikult või mõelnud, et nüüd kuulun kuhugi võrgustikku. Pigem võrgustikega ühinemise eesmärgiks on olnud mõni muu põhjus. Ei ole ma sedagi mõelnud, et "koht", kuhu sisenen, on võrgustik.
Võrgustikes olemisega olen saanud enamasti positiivseid kogemusi, mis on eelkõige seotud eesmärkide täitumisega - olen saanud võrgustikust seda, mida sinna otsima läksin. Samuti pakub rahuldust võrgustikes vastastikune suhtlemine. Olen nii uute teadmiste saaja kui ka jagaja. Negatiivsed kogemused on eelkõige seotud minu enda vähese eeltööga mõne võrgustiku kohta. Nii olen sattunud "kohta", mille liikmete eesmärgid, huvid ei ühti minu eesmärkide, huvidega.
Üha enam muutub tänapäeval tähtsaks õpivõrgustikes osalemiseks teatavate IKT vahendite ja interneti olemasolu. Me elame küll n-ö e-riigis, kuid leidub peresid, kus selle liikmetel ei ole võimalik kasutada arvutit ega internetti. Tundub, et eelisseisus elukestvas õppes ja enesetäiendamises on just need, kes elavad suuremates keskustes ja kellel on vastavad võimalused võrgustikes osalemiseks olemas.
"Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud" kursus kui potentsiaalne arenev õpivõrgustik. Kuidas ma tajun seda kursust õpivõrgustikuna, millistest elementidest see koosneb? Kas võrgustikul on kindel keskne koht, liider või muutub see ajas? Milliseid tehnoloogilisi vahendeid see võrgustik kasutab, et eksisteerida ning võrgustikuna areneda?
Kursus "Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud" on õpivõrgustik. Selles osalevad inimesed, kellel on ühised huvid ja eesmärgid. Võrgustiku liikmed esitavad oma arvamusi (blogipostitused) ühiste teemade kohta ning tutvuvad teiste liikmete arvamustega, analüüsides neid. Samas leian, et õpivõrgustikuna võib see konkreetne võrgustik hääbuda pärast kursuse lõppu. Põhjustena näen eesmärkide saavutatavust. Samuti kerkivad esile uued teemad, mis võimalda(vad)b omakorda luua uue(d) võrgustiku(d). Õpikeskkondade õpivõrgustikul on liider, kelleks on kursust läbiviiv õppejõud. Ta suunab oma tegevusega (esitab küsimusi, aruteluteemasid, ülesandeid) võrgustiku liikmete tegevust. Siit tuleb ka välja taaskord tõde, et õpetaja roll tänapäeval on oluliselt muutunud. Õpetaja ei ole enam niivõrd õpetaja vaid on kui suunaja, juht, grupi liider. Õppimine toimub läbi igasuguste (tekstid, raamatud, veebilehed, videod jne) õppematerjalide, aga ka läbi kaaslaste, läbi nende nägemuste, reflektsioonide ja ka läbi rühmatööde ning esitluste. Võrgustiku edasiarendamiseks tuleks "õhku paisata" uusi huvipakkuvaid teemasid, mis oleksid olulised võrgustiku liikmetele.
Kursus "Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud" on õpivõrgustik. Selles osalevad inimesed, kellel on ühised huvid ja eesmärgid. Võrgustiku liikmed esitavad oma arvamusi (blogipostitused) ühiste teemade kohta ning tutvuvad teiste liikmete arvamustega, analüüsides neid. Samas leian, et õpivõrgustikuna võib see konkreetne võrgustik hääbuda pärast kursuse lõppu. Põhjustena näen eesmärkide saavutatavust. Samuti kerkivad esile uued teemad, mis võimalda(vad)b omakorda luua uue(d) võrgustiku(d). Õpikeskkondade õpivõrgustikul on liider, kelleks on kursust läbiviiv õppejõud. Ta suunab oma tegevusega (esitab küsimusi, aruteluteemasid, ülesandeid) võrgustiku liikmete tegevust. Siit tuleb ka välja taaskord tõde, et õpetaja roll tänapäeval on oluliselt muutunud. Õpetaja ei ole enam niivõrd õpetaja vaid on kui suunaja, juht, grupi liider. Õppimine toimub läbi igasuguste (tekstid, raamatud, veebilehed, videod jne) õppematerjalide, aga ka läbi kaaslaste, läbi nende nägemuste, reflektsioonide ja ka läbi rühmatööde ning esitluste. Võrgustiku edasiarendamiseks tuleks "õhku paisata" uusi huvipakkuvaid teemasid, mis oleksid olulised võrgustiku liikmetele.
Kasutatud materjalid:
Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. In G. Veletsianos (Ed.). Emerging Technologies in Distance Education. Athabasca University Press. Vaadatud aadressil: http://www.aupress.ca/books/120177/ebook/06_Veletsianos_2010-Emerging_Technologies_in_Distance_Education.pdf, 25. 11. 2013
Downes, S. (2007). Learning networks in practice. Emerging technologies for learning, 2 Vaadatud aadressil: http://www.downes.ca/files/Learning_Networks_In_Practice.pdf, 25. 11. 2013
Lalande, M.-A. (2012). What is a PLN. Vaadatud aadressil: http://www.youtube.com/watch?v=hLLpWqp-owo, 27. 11. 2013
Personal Learning networks for Educators. Vaadatud aadressil: http://www.youtube.com/watch?v=q6WVEFE-oZA, 27. 11. 2013
Friday, 8 November 2013
V teema: e-portfoolio ja pädevused
E-portfoolio...
V teema ülesanne
Kui hakkasin e-portfoolioga tegelema, sain kohe aru, et olen selle teemaga kunagi tegelenud. Avades õppematerjalid leidisin, et olen sattunud e-portfoolio kursusele, mille läbisin 2010. aastal. Kõik minu kodutööd tolle kursuse raames on nähtavad blogis.
Aga nüüd asja juurde...
Kordamine pidi kinnistama õpitut ja olema tarkuse ema
E-portfooliole ei ole antud ühtset definitsiooni.
Helen Barrett defineeris e-portfooliot kui kogumikku, mis on õppija poolt loodud ning sisaldab materjale ja reflektsioone õpitust. E-portfoolio väljendab ja tõendab õppija personaalset arengut teatud ajavahemikul. Helen Barret peab oluliseks asjaolu, et e-portfoolios on kajastatud reflektsioonid mineviku, oleviku ja tuleviku kohta.
E-portfooliot on käsitletud ka kui dünaamilist CV-d, kuhu on salvestatud kogu elutöö, millest luuakse erinevaid vaateid vastavalt sellele, milleks seda kasutatakse (nt esitatakse kooli või tööandjale, kasutatakse tööintervjuul esitamiseks, sisseastumiseksamitel jne).
Lisan siia meeldetuletuseks 2010. aastal koostatud mõistekaarti e-portfoolio kohta.
Minu viimane e-portfoolio on koostatud Tallinna Ülikooli tarvis, kuna see oli üks osa haridustehnoloogia eriala sisseastumiseksamist. E-portfoolio koostamisel lähtusin sellele esitatud nõuetest ja soovitustest. Samuti uurisin enne eeskujuks toodud e-portfoolioid Haridustehnoloogia magistriõppe veebilehel.
Minu e-portfooliost, selle koostamisest ja arendamisest...
Kasutasin e-portfoolio koostamisel Google Sites'i. See tundus tol hetkel olevat parim variant. E-portfoolio kursuse raames koostasin 2010. aastal porofooliod Mahara ja Linkedin keskkonnas. Need on minu arvates sobilikud eelkõige CV esitamiseks. Mahara meeldis mulle, kuna selles on võimalik luua erinevaid vaateid. Tallinna Ülikooli sisseastumiseks need keskkonnad e-portfoolio koostamiseks minu arvates väga hästi ei sobi, sest nõutud oli enam kui lihtsalt töökoht, amet jmt. Samuti ei olnud ma Google Sites'i sellisel kujul varem kasutanud. Seega võtsin vastu väljakutse õppida midagi uut.
Vastavalt nõuetele hindasin e-portfoolios enda haridustehnoloogilisi pädevusi. Hindamise aluseks oli soovituslik Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt koostatud õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste maatriks. Samuti esitlesin muud infot (haridus, töökogemus, läbitud täienduskoolituskursused, läbiviidud koolitused, ettekanded, esitlused, uurimused, avaldatud artiklid, projektides osalemine, koostatud õppematerjalid, saadud tunnustus). Veebis olevad tõendid, käskkirjad, päevakavad jms linkisin, et nimetatu saaks ka tõendatud.
****************************************************************
E-portfooliote tüübid:
1. hindamisportfoolio - oskuste vastavuse demonstreerimine etteantud skaala suhtes;
2. esitlusportfoolio - kvalifikatsiooni, saavutuste, oskuste demonstreerimine ning tõendite esitamine;
3. õpiportfoolio - õppimise dokumenteerimine ja juhtimine;
4. personaalse arengu portfoolio - toetab personaalse arenguga seotud tegevuste reflekteerimist ja planeerimist;
5. rühmaportfoolio - mitu inimest saavad arendada e-portfoolio sisu ja esitlust;
6. tööportfoolio - arhiiv, mis koosneb erinevatest e-portfooliotest.
****************************************************************
Arvan, et minu e-portfoolio on kompleks hindamis- ja esitlusportfooliost, kuna olen välja toonud info läbi demonstreerimise ja tõendite esitamise (veebis esinev materjal lingitud), haridustehnoloogilisi pädevusi hindasin etteantud maatriksi alusel.
Oma e-portfooliot saan paremaks muuta läbi enesereflektsioonide ja -analüüside. Samuti saan juurde lisada tunnistusi jm materjale ning täiendada olemasolevat (nt haridustehnoloogiliste pädevuste analüüs). Haridustehnoloogilisi pädevusi saan oma portfoolioga tõendada, kuid suur osa muudest materjalidest vajab reflektsiooni.
Oma e-portfoolio olen esitanud ka pedagoogide atesteerimiskomisjonile kuid juurde tuli lisada eneseanalüüs ning mitmesuguseid tõendusmaterjale. Kõik see võiks olla minu e-portfoolios.
Kasutatud materjalid:
Ruul, K. /pädevusmudeli koostamise töörühma juht/ 2011. Õppejõu pädevusmudel. SA Archimedes. http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/oppejoud/padevusmudel_2011.pdf
Tammets, K. 2010. Portfooliokursuse ajaveeb. http://portfooliokursus.wordpress.com
V teema ülesanne
Kui hakkasin e-portfoolioga tegelema, sain kohe aru, et olen selle teemaga kunagi tegelenud. Avades õppematerjalid leidisin, et olen sattunud e-portfoolio kursusele, mille läbisin 2010. aastal. Kõik minu kodutööd tolle kursuse raames on nähtavad blogis.
Aga nüüd asja juurde...
Kordamine pidi kinnistama õpitut ja olema tarkuse ema
E-portfooliole ei ole antud ühtset definitsiooni.
Helen Barrett defineeris e-portfooliot kui kogumikku, mis on õppija poolt loodud ning sisaldab materjale ja reflektsioone õpitust. E-portfoolio väljendab ja tõendab õppija personaalset arengut teatud ajavahemikul. Helen Barret peab oluliseks asjaolu, et e-portfoolios on kajastatud reflektsioonid mineviku, oleviku ja tuleviku kohta.
E-portfooliot on käsitletud ka kui dünaamilist CV-d, kuhu on salvestatud kogu elutöö, millest luuakse erinevaid vaateid vastavalt sellele, milleks seda kasutatakse (nt esitatakse kooli või tööandjale, kasutatakse tööintervjuul esitamiseks, sisseastumiseksamitel jne).
Lisan siia meeldetuletuseks 2010. aastal koostatud mõistekaarti e-portfoolio kohta.
Minu viimane e-portfoolio on koostatud Tallinna Ülikooli tarvis, kuna see oli üks osa haridustehnoloogia eriala sisseastumiseksamist. E-portfoolio koostamisel lähtusin sellele esitatud nõuetest ja soovitustest. Samuti uurisin enne eeskujuks toodud e-portfoolioid Haridustehnoloogia magistriõppe veebilehel.
Minu e-portfooliost, selle koostamisest ja arendamisest...
Kasutasin e-portfoolio koostamisel Google Sites'i. See tundus tol hetkel olevat parim variant. E-portfoolio kursuse raames koostasin 2010. aastal porofooliod Mahara ja Linkedin keskkonnas. Need on minu arvates sobilikud eelkõige CV esitamiseks. Mahara meeldis mulle, kuna selles on võimalik luua erinevaid vaateid. Tallinna Ülikooli sisseastumiseks need keskkonnad e-portfoolio koostamiseks minu arvates väga hästi ei sobi, sest nõutud oli enam kui lihtsalt töökoht, amet jmt. Samuti ei olnud ma Google Sites'i sellisel kujul varem kasutanud. Seega võtsin vastu väljakutse õppida midagi uut.
Vastavalt nõuetele hindasin e-portfoolios enda haridustehnoloogilisi pädevusi. Hindamise aluseks oli soovituslik Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt koostatud õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste maatriks. Samuti esitlesin muud infot (haridus, töökogemus, läbitud täienduskoolituskursused, läbiviidud koolitused, ettekanded, esitlused, uurimused, avaldatud artiklid, projektides osalemine, koostatud õppematerjalid, saadud tunnustus). Veebis olevad tõendid, käskkirjad, päevakavad jms linkisin, et nimetatu saaks ka tõendatud.
****************************************************************
E-portfooliote tüübid:
1. hindamisportfoolio - oskuste vastavuse demonstreerimine etteantud skaala suhtes;
2. esitlusportfoolio - kvalifikatsiooni, saavutuste, oskuste demonstreerimine ning tõendite esitamine;
3. õpiportfoolio - õppimise dokumenteerimine ja juhtimine;
4. personaalse arengu portfoolio - toetab personaalse arenguga seotud tegevuste reflekteerimist ja planeerimist;
5. rühmaportfoolio - mitu inimest saavad arendada e-portfoolio sisu ja esitlust;
6. tööportfoolio - arhiiv, mis koosneb erinevatest e-portfooliotest.
****************************************************************
Arvan, et minu e-portfoolio on kompleks hindamis- ja esitlusportfooliost, kuna olen välja toonud info läbi demonstreerimise ja tõendite esitamise (veebis esinev materjal lingitud), haridustehnoloogilisi pädevusi hindasin etteantud maatriksi alusel.
Oma e-portfooliot saan paremaks muuta läbi enesereflektsioonide ja -analüüside. Samuti saan juurde lisada tunnistusi jm materjale ning täiendada olemasolevat (nt haridustehnoloogiliste pädevuste analüüs). Haridustehnoloogilisi pädevusi saan oma portfoolioga tõendada, kuid suur osa muudest materjalidest vajab reflektsiooni.
Oma e-portfoolio olen esitanud ka pedagoogide atesteerimiskomisjonile kuid juurde tuli lisada eneseanalüüs ning mitmesuguseid tõendusmaterjale. Kõik see võiks olla minu e-portfoolios.
Kasutatud materjalid:
Ruul, K. /pädevusmudeli koostamise töörühma juht/ 2011. Õppejõu pädevusmudel. SA Archimedes. http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/oppejoud/padevusmudel_2011.pdf
Tammets, K. 2010. Portfooliokursuse ajaveeb. http://portfooliokursus.wordpress.com
Thursday, 31 October 2013
Õpilepingu teine, täiendatud variant
Kuna pool õpikeskkondade ja õpivõrgustike kursusest on läbitud, siis vaatasin üle ka õpilepingu, mis sai koostatud kursuse alguses.
Teema. Mida soovin õppida? Mis valdkond?
Soovin õppida tundma ja kasutama õppetöös erinevaid (personaalselt ja/või grupiviisiliselt kasutatavaid) õpikeskkondi, vahendeid ja tehnoloogiaid. Samuti huvitab kasutatatavate tehnoloogiate, vahendite, õpikeskkondade mõju õpitulemustele.
Eesmärgid. Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
Erinevate õpikeskkondade, vahendite ja tehnoloogiate tundmine võimaldab mul edaspidiselt neis paremini orienteeruda ning oma töös (õpetajana, kolleegina, nõustajana) kasutada. Leida vastus küsimusele: "Kuidas muuta õppetöö õpilase jaoks huvitavamaks?".
Strateegiad. Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?
Uurin õpikeskkondi, vahendeid, tehnoloogiaid ja nende kasutamist käsitlevaid eesti- ja võõrkeelseid materjale, arvamusi ja tagasisidet. Katsetan ja analüüsin, reflekteerin, tutvun kaasõppijate uuringutega. Püüan kaaslaste poolt katsetatut võimalusel ja/või vajadusel ise oma töös kasutada.
Vahendid/ressursid. Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?
Kasutan eesmärkide saavutamiseks õpikeskkondi, vahendeid ja tehnoloogiaid käsitlevaid materjale nii veebis kui ka trükis. Eesmärkide saavutamiseks katsetan ise ning tutvun kursusekaaslaste tegevustega selles valdkonnas.
Hindamine. Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?
Eesmärk on saavutatud kui rakendan oma töös erinevaid õpikeskkondi, vahendeid, tehnoloogiaid valides neid õppija vajadustest ning võimalustest lähtuvalt. Kujundan seisukohad kasutatud õpikeskkondade, vahendite ja tehnoloogiate kohta, mida kaaslastega jagada. Õpilaste õpitulemused on paranenud ning osalemine õppes aktiivne.
Reflektsioon. Mis on minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida pean järgmisena tegema?
Ajaplaneermine! Õppimine ja täiskoormusel töötamine samaaegselt on loonud olukorra, kus kipun mõnigal juhul kodutöid lihtsalt ära tegema, pikemalt sisusse mõtlemata. Ajamahukas on ka n-ö asjalike materjalide otismine-leidmine. Vahel tunduvad tähtajad olulisemad, kui töö sisu.
Teema. Mida soovin õppida? Mis valdkond?
Soovin õppida tundma ja kasutama õppetöös erinevaid (personaalselt ja/või grupiviisiliselt kasutatavaid) õpikeskkondi, vahendeid ja tehnoloogiaid. Samuti huvitab kasutatatavate tehnoloogiate, vahendite, õpikeskkondade mõju õpitulemustele.
Eesmärgid. Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
Erinevate õpikeskkondade, vahendite ja tehnoloogiate tundmine võimaldab mul edaspidiselt neis paremini orienteeruda ning oma töös (õpetajana, kolleegina, nõustajana) kasutada. Leida vastus küsimusele: "Kuidas muuta õppetöö õpilase jaoks huvitavamaks?".
Strateegiad. Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?
Uurin õpikeskkondi, vahendeid, tehnoloogiaid ja nende kasutamist käsitlevaid eesti- ja võõrkeelseid materjale, arvamusi ja tagasisidet. Katsetan ja analüüsin, reflekteerin, tutvun kaasõppijate uuringutega. Püüan kaaslaste poolt katsetatut võimalusel ja/või vajadusel ise oma töös kasutada.
Vahendid/ressursid. Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?
Kasutan eesmärkide saavutamiseks õpikeskkondi, vahendeid ja tehnoloogiaid käsitlevaid materjale nii veebis kui ka trükis. Eesmärkide saavutamiseks katsetan ise ning tutvun kursusekaaslaste tegevustega selles valdkonnas.
Hindamine. Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?
Eesmärk on saavutatud kui rakendan oma töös erinevaid õpikeskkondi, vahendeid, tehnoloogiaid valides neid õppija vajadustest ning võimalustest lähtuvalt. Kujundan seisukohad kasutatud õpikeskkondade, vahendite ja tehnoloogiate kohta, mida kaaslastega jagada. Õpilaste õpitulemused on paranenud ning osalemine õppes aktiivne.
Reflektsioon. Mis on minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida pean järgmisena tegema?
Ajaplaneermine! Õppimine ja täiskoormusel töötamine samaaegselt on loonud olukorra, kus kipun mõnigal juhul kodutöid lihtsalt ära tegema, pikemalt sisusse mõtlemata. Ajamahukas on ka n-ö asjalike materjalide otismine-leidmine. Vahel tunduvad tähtajad olulisemad, kui töö sisu.
IV teema: Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine
IV teema ülesanne
Katseta ja kirjelda kogemusi
Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiate hulka loetakse mitmeid eritüüpi vahendeid:
1. vookogud ja personaalsed avalehed (nt iGoogle - töö esitamise ajal juba minevik, Netvibes, FeedDemon, FeedReader) - võimaldavad jälgida uudiseid jm;
2. ühisjärjehoidjad (nt Delicious, Diigo, Zootool, Charting) - võimaldavad jagada linke;
3. mikroblogid (nt Twitter) - võimaldavad edastada lühisõnumeid, samuti jagada linke),
4. kirjandusallikate jagamise vahendid (nt Mendeley, CiteULike),
5. märkmete ja veebiklippide vahendid (nt Evernote, Pocket) - võimaldab nt veebilehe ekraanipildile märkmeid lisada,
6. veebikonverentsi vahendid (nt Skype, Google Hangout, Facetime),
7. widgetid ehk vidinad (nt Koolielu, Google Gadgets) - võimaldavad valida erinevaid vidinaid ja vistutada neid oma kodulehele,
8. muud vahendid (paper.li, Scoop.it, Doodle, ifttt).
Õpikeskkondade standarditeks loetakse e-õppe spetsiifilisi vahendeid, mis on enamasti seotud õppematerjalide koostamisega, nt WebCT, hilisem Blackboard, mis oli kasutuses Eesti e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluvates kõrgkoolides; Moodle.
Tehnoloogiatest olen varem kasutanud Skype'i ja Google Hangoutsi. Tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik suhelda nii ühe isikuga kui ka suurema grupiga. Lisaks helile ja tekstile on võimalik kasutada ka n-ö pilti. Suhtlus toimub online'is. Tuttav on Doodle, mille abil saab nt välja selgitada grupile sobilikku koosolekuaega. Vookogudest olen magistriõpingute ja ühe varasema täienduskoolituskursuse raames kokku puutunud EduFeedriga. See koondab infot kursusel osalejate tegevuste kohta. Info hangitakse blogidest. Vidinatest on tuttav Koolielu.
Vaatasin läbi suurema osa väljapakutud tehnoloogiatest, mis ei olnud mulle tuttavad. Siinkohal toon välja vahendi Evernote -> Skitch.
Selle abil saab teha ekraanipildi ning lisada mitmesuguseid märkmeid ja tähiseid märkide ning tekstide näol (vt joonis 1). Esmakatsetuse järel arvan, et võiksin kasutaksin eelkõige juhul, kui on tarvis selgitada nt mõne kasutajakonto loomist, viidata, selgitada jne. Alternatiivina töötab ka variant PrintScreen + Paint või mõni muu lihtne pilditöötlusprogramm. Skitch tuleb alla laadida.
Joonis 1. Skitchi abil "toimetatud" veebileht.
Pocket võimaldab salvestada n-ö taskusse huvipakkuvaid veebilehti ja neid hiljem avada. Ma ei näe siin suur erinevust lihtsa veebilehele bookmarki lisamisel, mida pakuvad kõik brauserid. Pocket tuleb brauserile lisada.
Kasutatud materjalid
Põldoja, H. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine.
E-kursus: Kaugkoolituskursuse web 2.0 tehnoloogiad. Vookogud. http://kaugkoolitus.wordpress.com/tarkvara/vookogud/
Katseta ja kirjelda kogemusi
Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiate hulka loetakse mitmeid eritüüpi vahendeid:
1. vookogud ja personaalsed avalehed (nt iGoogle - töö esitamise ajal juba minevik, Netvibes, FeedDemon, FeedReader) - võimaldavad jälgida uudiseid jm;
2. ühisjärjehoidjad (nt Delicious, Diigo, Zootool, Charting) - võimaldavad jagada linke;
3. mikroblogid (nt Twitter) - võimaldavad edastada lühisõnumeid, samuti jagada linke),
4. kirjandusallikate jagamise vahendid (nt Mendeley, CiteULike),
5. märkmete ja veebiklippide vahendid (nt Evernote, Pocket) - võimaldab nt veebilehe ekraanipildile märkmeid lisada,
6. veebikonverentsi vahendid (nt Skype, Google Hangout, Facetime),
7. widgetid ehk vidinad (nt Koolielu, Google Gadgets) - võimaldavad valida erinevaid vidinaid ja vistutada neid oma kodulehele,
8. muud vahendid (paper.li, Scoop.it, Doodle, ifttt).
Õpikeskkondade standarditeks loetakse e-õppe spetsiifilisi vahendeid, mis on enamasti seotud õppematerjalide koostamisega, nt WebCT, hilisem Blackboard, mis oli kasutuses Eesti e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluvates kõrgkoolides; Moodle.
Tehnoloogiatest olen varem kasutanud Skype'i ja Google Hangoutsi. Tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik suhelda nii ühe isikuga kui ka suurema grupiga. Lisaks helile ja tekstile on võimalik kasutada ka n-ö pilti. Suhtlus toimub online'is. Tuttav on Doodle, mille abil saab nt välja selgitada grupile sobilikku koosolekuaega. Vookogudest olen magistriõpingute ja ühe varasema täienduskoolituskursuse raames kokku puutunud EduFeedriga. See koondab infot kursusel osalejate tegevuste kohta. Info hangitakse blogidest. Vidinatest on tuttav Koolielu.
Vaatasin läbi suurema osa väljapakutud tehnoloogiatest, mis ei olnud mulle tuttavad. Siinkohal toon välja vahendi Evernote -> Skitch.
Selle abil saab teha ekraanipildi ning lisada mitmesuguseid märkmeid ja tähiseid märkide ning tekstide näol (vt joonis 1). Esmakatsetuse järel arvan, et võiksin kasutaksin eelkõige juhul, kui on tarvis selgitada nt mõne kasutajakonto loomist, viidata, selgitada jne. Alternatiivina töötab ka variant PrintScreen + Paint või mõni muu lihtne pilditöötlusprogramm. Skitch tuleb alla laadida.
Joonis 1. Skitchi abil "toimetatud" veebileht.
Pocket võimaldab salvestada n-ö taskusse huvipakkuvaid veebilehti ja neid hiljem avada. Ma ei näe siin suur erinevust lihtsa veebilehele bookmarki lisamisel, mida pakuvad kõik brauserid. Pocket tuleb brauserile lisada.
Kasutatud materjalid
Põldoja, H. Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine.
E-kursus: Kaugkoolituskursuse web 2.0 tehnoloogiad. Vookogud. http://kaugkoolitus.wordpress.com/tarkvara/vookogud/
Wednesday, 16 October 2013
III teema: Personaalsed õpikeskkonnad
III teema ülesanne
1. Mis on personaalne õpikeskkond?
"Õpikeskkond on see, mis muudab õpetaja ja õpilase pingutused viljakaks". Nii kirjutab Ene-Silvia Sarv oma õpiobjektis. Õpikeskkond on ruum, mis mängib õppimises suurt rolli. See peab looma võimalused õppimiseks ja toetama õppija arengut. Töötades õpetajana, võin öelda, et õpikeskkond mängib suurt rolli ka õpetamises. Õpikeskkonnaks võib olla füüsiline ruum (nt klass), aga ka virtuaalne (nt Moodle) keskkond. Tänapäeval on õpikeskkond segunenud. Sellisel juhul on tegemist laiendatud õpikeskkonnaga, kuhu on põimitud tegelikkus ja virtuaalne reaalsus (Väljataga jt, 2009). Õpikeskkonna peamiseks kujundajaks on olnud õpetaja. Tänapäeval, seoses tehnoloogiate ja metoodikate arenguga, on õpikeskkonna kujundajaks peale õpetaja veel ka õpilane ise. Õpilase roll õpikeskkonna kujundamises muutub üha suuremaks, samas õpetaja roll selles ei muutu olematuks. Õpetaja on see, kes õppeprotsessi läbi viib ja juhendab õppijat tema eesmärkide seadmisel ning nende saavutamisel.
Kuna õppija osa õpikeskkonna kujundamisel suureneb, saab iga õppija luua endale sobiliku õpikeskkonna, kasutades õppimiseks just talle sobilikke vahendeid. Õpikekkonnad n-ö tulevad lähemale õppijale - muutuvad personaalseteks. Personaalne õpikeskkond ongi keskkond, mis on õppija poolt hallatav ja koosneb õppija poolt kontrollitavatest süsteemidest. Need süsteemid toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppematerjalide süstematiseerimisel, kaaslastega suhtlemisel. Personaalne õpikeskkond koosneb õppija jaoks vajalikest ja kasutatavatest vahenditest, keskkondadest (nt blogid, e-õppekeskkonnad, Youtube, Google, Facebook jt). Personaalne õpikeskkond on pidevas muutumises (Dabbagh, 2013). Personaalse õpikeskkonna vahendusel on õpilasel võimalik tegutseda erinevatel aegadel (nt tegevused koolis, tegevused väljaspool kooli). Ta ise kujundab, suunab ja juhib õppimist.
2. Kuidas tajun enda personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames?
Aja jooksul on minu õpikeskkond oluliselt muutunud. Enam olen hakanud seda ise kujundama. Eelmise kraadiõpingu ajal, sajandivahetuse paiku, olid minu õpingud seotud kindla kooliga, kindlate füüsiliste ruumidega. Tehnoloogiate kiire areng on kaasa toonud ka minu õpikeskkonna muutuse. Üha enam liigub see veebi. Hetkel, seoses haridustehnoloogia magistriõpingutega pean enam orienteeruma ja samaaegselt kasutama erinevaid veebikeskkondi. Kasutuses on Bloggeri blogi, WordPressi blogi, Moodle, Dippler, EduFeedr jt. Lisaks mitmesugused programmid kodutööde tegemiseks ja veeb artiklite, materjalide otsimiseks, lugemiseks.
3. Visualiseeri enda personaalne õpikeskkond.
Joonis 1. Minu personaalne õpikeskkond oktoobris 2013.
Minu personaalne õpikeskkond koosneb hetkel paljudest erinevatest veebikeskkondadest, kus õpin ja esitan õpiülesandeid. Mõningaid keskkondi (nt Moodle, Facebook) kasutan erinevates rollides - õppijana ja õpetajana, ka kolleegina. Omavahel on seotud keskkonnad, kus õpin ning sooritan õpiülesandeid. Tihti on need samad (nt Moodle). Õpikeskkonda on jäänud ka mõned füüsilised ruumid (nt loengud Tallinna Ülikooli auditooriumid). Kodu õpikeskkonnana eraldi joonisele välja ei toonud. Kodus sooritan suurema osa kodutöödest, õpin ja ka töötan. Kaudselt võin õpikeskkonnaks lugeda ka enda töökeskkonda Räpina Aianduskoolis, kus samuti õpin, kuid enamasti ei ole see seotud minu magistriõpingutega vaid minu tööga.
Kasutatud materjalid:
Dabbagh, N., 2013. Strategically Designed Personal learning Environments: A Natural Recipe for Engaged Learning. Vaadatud aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=bGVbrML_bW0 13.10.2013
Sarv, E.-S. Õpetusteooriad. Tallinna Ülikool. Õpiobjekt loetud aadressil: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Opetamisteooriad/index.html 16.10.2013
Tipp, V., 2013. Personaalne õpikeskkond ja digitaalne arengumapp. Õpiobjekt loetud aadressl: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tookeskkond/ 14.10.2013
Pata, K., Laanpere, M. (koost), 2009. Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Väljataga, T., Pata, K., Priidik, E. 2009. Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. lk 11-14.
1. Mis on personaalne õpikeskkond?
"Õpikeskkond on see, mis muudab õpetaja ja õpilase pingutused viljakaks". Nii kirjutab Ene-Silvia Sarv oma õpiobjektis. Õpikeskkond on ruum, mis mängib õppimises suurt rolli. See peab looma võimalused õppimiseks ja toetama õppija arengut. Töötades õpetajana, võin öelda, et õpikeskkond mängib suurt rolli ka õpetamises. Õpikeskkonnaks võib olla füüsiline ruum (nt klass), aga ka virtuaalne (nt Moodle) keskkond. Tänapäeval on õpikeskkond segunenud. Sellisel juhul on tegemist laiendatud õpikeskkonnaga, kuhu on põimitud tegelikkus ja virtuaalne reaalsus (Väljataga jt, 2009). Õpikeskkonna peamiseks kujundajaks on olnud õpetaja. Tänapäeval, seoses tehnoloogiate ja metoodikate arenguga, on õpikeskkonna kujundajaks peale õpetaja veel ka õpilane ise. Õpilase roll õpikeskkonna kujundamises muutub üha suuremaks, samas õpetaja roll selles ei muutu olematuks. Õpetaja on see, kes õppeprotsessi läbi viib ja juhendab õppijat tema eesmärkide seadmisel ning nende saavutamisel.
Kuna õppija osa õpikeskkonna kujundamisel suureneb, saab iga õppija luua endale sobiliku õpikeskkonna, kasutades õppimiseks just talle sobilikke vahendeid. Õpikekkonnad n-ö tulevad lähemale õppijale - muutuvad personaalseteks. Personaalne õpikeskkond ongi keskkond, mis on õppija poolt hallatav ja koosneb õppija poolt kontrollitavatest süsteemidest. Need süsteemid toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppematerjalide süstematiseerimisel, kaaslastega suhtlemisel. Personaalne õpikeskkond koosneb õppija jaoks vajalikest ja kasutatavatest vahenditest, keskkondadest (nt blogid, e-õppekeskkonnad, Youtube, Google, Facebook jt). Personaalne õpikeskkond on pidevas muutumises (Dabbagh, 2013). Personaalse õpikeskkonna vahendusel on õpilasel võimalik tegutseda erinevatel aegadel (nt tegevused koolis, tegevused väljaspool kooli). Ta ise kujundab, suunab ja juhib õppimist.
2. Kuidas tajun enda personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames?
Aja jooksul on minu õpikeskkond oluliselt muutunud. Enam olen hakanud seda ise kujundama. Eelmise kraadiõpingu ajal, sajandivahetuse paiku, olid minu õpingud seotud kindla kooliga, kindlate füüsiliste ruumidega. Tehnoloogiate kiire areng on kaasa toonud ka minu õpikeskkonna muutuse. Üha enam liigub see veebi. Hetkel, seoses haridustehnoloogia magistriõpingutega pean enam orienteeruma ja samaaegselt kasutama erinevaid veebikeskkondi. Kasutuses on Bloggeri blogi, WordPressi blogi, Moodle, Dippler, EduFeedr jt. Lisaks mitmesugused programmid kodutööde tegemiseks ja veeb artiklite, materjalide otsimiseks, lugemiseks.
3. Visualiseeri enda personaalne õpikeskkond.
Minu personaalne õpikeskkond koosneb hetkel paljudest erinevatest veebikeskkondadest, kus õpin ja esitan õpiülesandeid. Mõningaid keskkondi (nt Moodle, Facebook) kasutan erinevates rollides - õppijana ja õpetajana, ka kolleegina. Omavahel on seotud keskkonnad, kus õpin ning sooritan õpiülesandeid. Tihti on need samad (nt Moodle). Õpikeskkonda on jäänud ka mõned füüsilised ruumid (nt loengud Tallinna Ülikooli auditooriumid). Kodu õpikeskkonnana eraldi joonisele välja ei toonud. Kodus sooritan suurema osa kodutöödest, õpin ja ka töötan. Kaudselt võin õpikeskkonnaks lugeda ka enda töökeskkonda Räpina Aianduskoolis, kus samuti õpin, kuid enamasti ei ole see seotud minu magistriõpingutega vaid minu tööga.
Kasutatud materjalid:
Dabbagh, N., 2013. Strategically Designed Personal learning Environments: A Natural Recipe for Engaged Learning. Vaadatud aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=bGVbrML_bW0 13.10.2013
Sarv, E.-S. Õpetusteooriad. Tallinna Ülikool. Õpiobjekt loetud aadressil: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Opetamisteooriad/index.html 16.10.2013
Tipp, V., 2013. Personaalne õpikeskkond ja digitaalne arengumapp. Õpiobjekt loetud aadressl: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tookeskkond/ 14.10.2013
Pata, K., Laanpere, M. (koost), 2009. Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Väljataga, T., Pata, K., Priidik, E. 2009. Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. lk 11-14.
Monday, 30 September 2013
II teema: Õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana
II teema ülesanne
Eellugu...
Tahaksin oma kodutööle pealkirja panna, aga ei oska kuidagi sõnastada...
Mida ma siis kavatsen kodutööna ette võtta?
Võrrelda omavahel midagi, mis on mulle hästi tuttav ja midagi, mis on nagu tuttav ja ei ole ka.
See miski, mis on mulle hästi tuttav, on Moodle õpikeskkond. Olen seda kasutanud kauem kui viis aastat.
Aga see miski, mis on mulle tuttav ja nagu pole ka on Facebook. Me kõik tunneme seda keskkonda kui kohta, kus suhelda, jagada fotosid, laikida jne... Ei ole just igapäevane, et õppetööd Facebook'is läbi viiakse.
Veel samm tagasi...
26. septembril osalesin BeSt ja VANKeR projektide lõpuseminaril, kus anti ülevaade, mida kõike on aastatel 2008-2013 nimetatud projektide raames ära tehtud. Selgus, et Tartu Kunstikooli õpetajad on paigutanud terve rea e-kursusi Facebook'i. See ühelt poolt tundus ahvatlev kuid teisalt tekitas mitmeid küsimusi: kui efektiivne see on? kas õpilased ikka tõesti õpivad seal keskkonnas? kuidas õppetöö on korraldatud? jne. Kuid ettekande põhjal tekkis mul huvi ja vajadus nendele, tekkinud küsimustele vastus saada. Nii saingi loa piiluda kursusi keskkonnas, kus tavainimene käib hoopis teistsuguseid "asju" ajamas.
Võrdlen siis...
Moodlest...
Moodle on õpikeskkond, mis on eestis kasutuses olnud aastaid ja kuhu on loodud tuhandeid kursusi. Kasutajateks on nii üli-, kutse- kui ka üldhariduskoolid. Üha enam satub mulle klassi õpilasi, kes juba tunnevad Moodle'it.
Tegemist on keskkonnaga, mis on õpetaja kui kursuse läbiviija jaoks suhteliselt lihtne ja paljusid võimalusi pakkuv. Lihtsaks muudab Moodle'i ehk see, et kursus omab juba teatud struktuuri, kuhu saab üles laadida nii konspekte, esitlusi, videosid, lisada teste, küsimustikke, foorumeid, sõnastikke, samuti HotPotatoes teste. Pakutakse ka rühmatöö-tööriista. Moodle'is on võimalus läbida kursust samaaegselt erinevate gruppidega ka nii, et nad üksteist ei näe.
Muuta saab kursuse väljanägemist, kuid mitte lõputult. Põhjad on ette antud. Ühtpidi selline kindel struktuur on plussiks, kuna õpetajal on lihtne seda õppematerjalidega jm täita. Samas leian, et selline etteantud struktuur võib ka keskkonna miinuseks olla, sest mõningal juhul peaks kursuse ülesehitus olema teistsugune. Moodle'i n-ö "köögipoolt" ma veel nii hästi ei tunne (veidi sai näha õpihaldussüsteemide kursuse raames). Selletõttu ei oska midagi konkreetset välja tuua koskkonna haldamise kohta. Räpina Aianduskoolis on kasutuses HITSA hallatav Moodle.
Facebookist...
E-kursused, mida mul õnnestus "piiluda", on üles ehitatud kinniste gruppidena. Plussiks see, et keskkond on jätkuvalt atraktiivne just noortele. Probleeme ei tohiks tekkida kasutajaks registreerimisega, failide üleslaadimisega, tööde kommenteerimisega, sest see kõik on õppuritele enamjaolt tuttav. Õpetaja- ja õpilastepoolsed kodutööd on esitatud enamasti failidena, fotoalbumitena jmt.
Plussiks pean just fakti, et keskkond on õppuritele tuttav ja igapäevaselt kasutatav. Miinuseks see, et puudub konkreetne ülesehitus - teemad tulevad järjest ja kui on soovi mõnda varemast õppematerjali või kellegi vastust uuesti üle vaadata, siis tuleb muudkui kerida, kerida, kerida kuni oled päral.
Esialgsel pilgul tundub, et Facebooki saab kasutada eelkõige kombineeritud õppe korral, või siis kursuste puhul, kus õpitud teadmisi esitatakse vaid iseseisvate töödena. Moodle'is saan teadmisi kontrollida näiteks etteantud ajal avanevate testide abil. Facebookis sellist võimalust ei märganud. Pigem tuleks test mujale üles laadida ja kursusele linkida.
Põhjalikuma analüüsi Facebooki õpikeskkonnana kasutamise kohta saan teha siis kui olen ise midagi taolist läbi teinud. Hetkel huvi on täitsa olemas...
Subscribe to:
Posts (Atom)